Uusi seisukohti kaitseväe teenistuses

10.01.2013 11:16

13. juunil 2012 võeti vastu uus kaitseväe teenistuse seadus (KVTS), mis jõustub 1. aprillil 2013. Nimetatud uue seaduse jõustumisel tuleks tähelepanu osutada mõnele olulisele põhimõttelisele muudatusele kaitseväe teenistuse korraldamisel Eestis.

 

Nii on KVTS paragrahvis 76 lg 2 sätestatud, et kaitseringkonna ülem võib vabastada ajavahemikul 1. aprillist kuni 1. oktoobrini toimuval õppekogunemisel osalemisest füüsilise isiku, kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandustoodete tootmisega ning esiteks, kui isikul on õppekogunemise toimumise ajal reaalne vajadus osaleda Eestis põllumajandustöödel ja teiseks, kui õppekogunemisel osalemine võib põhjustada ohu isiku põllumajandustootmise jätkamisele. Õppekogunemisest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastava asjaolu tõendava dokumendi vähemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust ning kaitseringkonna ülemal on õigus nõuda lisateavet.

 

Uudne on ka KVTS paragrahvis 82 sätestatud naissoost isiku ajateenistusse võtmist puudutav osa. Eelnimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt 18-27 aastane (kaasa arvatud) vähemalt põhiharidusega naissoost Eesti kodanik, kes soovib astuda ajateenistusse, peab esitama Kaitseressursside Ametile kirjaliku avalduse ajateenistusse astumiseks. Seniajani kehtiv KVTS paragrahv 3 sätestas meesoost Eesti kodanike kaitseväe teenistuse kohustust ning jättis osa Eesti kodanike, s.o. naiste õigused reguleerimata. KVTS paragrahv loetleb asjaolud, milliste esinemisel Kaitseressursside Ameti otsusega ei võeta naissoost isikut ajateenistusse.

 

Uus KVTS täpsustab oluliselt ka kaitseväeteenistuskohustuse asendamist asendusteenistusega. Nii on sätestatud paragrahvis 60 asendusteenistuse aeg, milline ei või olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui 8 kuud. Samuti on konkretiseeritud asendusteenistuja teenistuskoht.

 

Mahukad muudatused on sätestatud KVTS 10. peatükis, millises on reguleeritud kaitseväes distsiplinaarvõimu realiseeriline ning seejuures on konkretiseeritud kaitseväelase õigusi tema suhtes ülema poolt distsiplinaarvõimu realiseerimise menetluses.

 

Kaido Pihlakas

Vandeadvokaat

 

Loe lisaks:

  1. Advokaadibüroo ja õigusbüroo olulisest erinevusest
  2. Riigihange nõuab kiireid otsuseid
  3. Kas uus aasta toob kaasa muutusi riigikaitseõpetuses
  4. Saamata jäänud tulu tõendamine – oletuslikud argumendid piisavad
  5. Riigihanke vaidlustamise tähtaeg

Facebook LinkedIn Skype