Mida teha kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral?

13.11.2018 10:09

Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks.

Albert Einstein, 1879-1955

 

Õigus riigi ja seaduse kaitsele on põhiseadusest tulenev õigus, mistõttu on riik kohustatud isikut tema õigushüvede kahjustamisel kaitsma ning tagama ka õigusrahu. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette, et kuriteo ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad seaduses nimetatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Seadus lähtub põhimõttest „kuriteokahtluse korral kriminaalmenetluse kasuks” ning kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlus alustada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita. Taunida tuleb Riigikohtu hinnangul kriminaalmenetluse alustamist vaid olukordades, kui puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.

 

Tihtipeale võib aga ette tulla seda, et kuriteo avaldusele või kaebusele saadetakse vastuseks teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Teatist on võimalik vaidlustada prokuratuuris ja otstarbekas on seda igal juhul teha, kui alustamata jätmiseks õigustust pole. Selleks tasub aga hoolikalt alustamata jätmise põhjendusi lugeda.

 

Seaduse kohaselt on peamisteks menetluse mittealustamiste juhtudeks järgmised olukorrad:

-          puudub  kriminaalmenetluse alus (alus on lihtsustatult öeldes kuriteo tunnuste kogum ehk teo kirjeldus, mis vastab karistusseadustikus mõnele kuriteo koosseisule);

-          kuriteo aegumistähtaeg on möödunud (5 aastat teise astme ja 10 aastat esimese astme kuriteo lõpuleviimisest);

-          samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetlus lõpetatud;

-          kahtlustatav on surnud või parandamatult haigestunud, millest tulenevalt pole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma.

 

Kriminaalmenetlust välistavate asjaolude tervikliku loendi leiab kriminaalmenetluse seadustiku §-st 199.

 

Kui enamus alustest on lihtsad ja arusaadavad, siis praktikas võib vaidlusi tekitada kuriteo koosseisu tunnuste ilmnemine etteheidetavas teos (KrMS § 199 lg 1 punktis 1 nimetatud asjaolu). Nimelt on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel lihtne sellele tavainimese jaoks mõistmatule alusele viidates tugineda, seejuures pikki ilukirjanduslikke ladinakeelseid termineid sisaldavaid mõttekäike lisades. Ometi on tegelikkuses määrav see, kas osundatud tegu vastab kuriteole või mitte. Ja kuna kuriteokahtlust tuleb tõlgendada kriminaalmenetluse kasuks, siis edasi on juba uurimisasutuse ülesanne välja selgitada, sh koguda ise kõik tõendid selleks, kas kahtlus kinnitust leiab või mitte.

 

Kindlasti tasub alustamata jätmine edasi kaevata, kui põhjendused kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks on näiteks üksnes järgmised:

1)      Kuritegu pole (piisavalt) tõendatud

Tõendamine on uurimisasutuse ülesanne ning menetlust viiaksegi läbi selleks, et tõendid koguda. Kriminaalmenetluse alustamiseks peaks piisama kuriteoteatest, millest nähtub kahtlus kuriteo tunnustele vastava teo toimepanemise kohta.

2)      Tegu on tsiviilasjaga

Tsiviilasi ei välista kriminaalasja ja vastupidi. Vastasel juhul tekitaks paljudel praktikas esilekerkivatel juhtudel küsimusi, mis on näiteks kelmuse koosseisu mõtteks karistusseadustikus. Ka ei saa näiteks tsiviilõiguslikud pärandivaidlused välistada varguse toimepanemist.

3)      Puudus tahtlus süütegu toime panna

Teatud juhtudel nagu näiteks õnnetusjuhtumid on ilmne, et tahtlus puudub, mistõttu ei ole tegu tõepoolest koosseisupäraseks teoks karistusõiguse mõttes, kuid muudel juhtudel ei saa menetleja isiku tahtlust oletama asuda. Näiteks leides, et üks isik on küll teise suhtes jõudu kasutanud ning see teine isik on ka valu tundnud, kuid siiski puudus isikul seda kõike tehes tahtlus valu põhjustada.

4)      Kriminaalmenetlus on tõsine põhiõigustesse sekkumine ja selle alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud.

Iseenesest menetleja ei eksi kriminaalmenetlusega kaasneva põhiõiguste riive osas, kuid kriminaalmenetluse alustamise põhjendatus tuleneb siiski kuriteo tunnustele vastava teo ilmnemisest.

5)      Kriminaalmenetluse alustamise otsus vajab kaalumist, mh kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada.

Seaduses ei ole sellist alust kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks olemas.

 

Alustamata jätmise teatisele saab edasi kaevata ringkonnaprokuratuuri 10 päeva jooksul teate saamisest, prokuratuur lahendab kaebuse 15 päeva jooksul. Kaebuse rahuldamata jätmise saab 10 päeva jooksul omakorda edasi kaevata Riigiprokuratuuri. Järgmiseks kaebeinstantsiks on ringkonnakohus, kellele saab kaevata advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu otsustus on lõplik.

 

 

Viidatud Riigikohtu praktika: RKKKo 22.09.2010 asjas 3-1-1-60-10

 

Meeli Rondel

Advokaat


Facebook LinkedIn Skype