Korteriomandi ostjal ei ole soovitav sõlmida lepingut, mis ei vasta tema tegelikule tahtele!

07.10.2013 10:37

Meie büroo kodulehel 23.09.2013 avaldasin mõtteid ja küsisin: Mida peab arvestama korteriomandi ostmisel ja asusin seisukohale, et uue kinnisvara ostulepingu sõlmimist  on ostjal mõistlik enne tehingu sõlmimist konsulteerida ja müügilepingu projekti üksikasjad advokaadiga  läbi arutada, vältimaks sellise lepingu sõlmimist, mis ei ole kooskõlas tema tahtega ja nõrgendab tema õiguslikku seisundit tehingu poolena ning võib tulevikus kaasa tuua kohtuvaidlusi oma õiguste kaitseks, millega võib kaasneda oluliselt suuremad kulud õigusabile, kui seda oleks olnud õigeaegne konsultatsioon advokaadiga enne tehingu sõlmimist.

Paar päeva peale ülalviidatud kirjatüki avaldamist tuli meie büroosse vastuvõtule inimene, kes oli lugenud minu artiklit, kuid ei olnud kunagi olnud meie kliendiks, kuid nüüd vajas õigusabi seoses korteriomandi ostuga.

Klient esitas meile korteriomandi lepingueelsete läbirääkimiste  kokkuleppe ning samuti notariaalse lepingu projekti tema poolt ostetava korteriomandi omandamisega seotud tehingute tegemiseks.

Klient olles iseseisvalt  süvenenud ja analüüsinud esitatud notariaalselt sõlmitavat lepingu projekti, leidis selles olevat olulise erinevuse sellest, milles ta oli läbirääkimiste käigus korteriomandi müüjaga kokku leppinud ning mis oli ka fikseeritud lepingueelsete läbirääkimiste kirjalikus kokkuleppes. Ostja soovis omandada konkreetset korteriomandit, milline oli kantud kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse, kuid sõlmitava lepingu alusel oli lepinguesemeks aga mõtteline osa korteriomandist, millega kaasnesid ostja poolt võlaõigusliku lepinguga müüja ja tema volitatud isiku kohustuste üle võtmine.

Nendest asjaoludest lähtuvalt teatas ostja, et ta on kaotanud usalduse müüja suhtes, ta ei soovi läbirääkimisi jätkata ja sõlmida lepingut korteriomandi ostmiseks, kuigi ostetav korter oli temale sobiv. Klient oli seisukohal, et ta ei soovi jätkata läbirääkimisi ka siis, kui lepinguprojekti muudetaks, arvestaks üksnes tema tahet osta konkreetne korteriomand, mitte aga selle mõtteline osa ning soovib saada tagasi deponeeritud korteriomandi müügihinda ja täies ulatuses makstud tagatisraha läbirääkimiste heas usus pidamise ja ostjale ainuõiguse andmise eest.

Järgides lepingueelsete läbirääkimiste tingimusi, advokaadibüroo esitas ostja volitusel motiveeritud avalduse müüjale ja notarile ning klient teatas, et notari kontole hoiustatud müügihind ning ka nn. tagatisraha on täies ulatuses tema pangaarvele laekunud.

Järeldus on selline, et korteriomandi ostja vältis õigusnõustamist kasutades sellise korteriomandi ostmist s.o. selle mõttelise osa, mida ta tegelikult ei soovinud, võlaõigusliku lepinguga täiendavate kohustuste võtmist ja sellega seotud riske ning võimalikke kulusid õigusabile tulevikus, mis võivad kaasneda korteriomandi mõttelise osa kasutamise ja võlaõiguslike kohustuste täitmisega.

 

Kaido Pihlakas

Vandeadvokaat

 

Loe meie blogist lisaks:

Korterühistu viivsenõue

Viivisenõude muudatused alates 15.04.2013

Korralik tööleping kaitseb töötaja ja tööandja huve

Kas advokaati on vaja tehingu juurde, mida tõestab notar

Mida teha kui pärandi hulgas on rohkem võlgu, kui pärandi arvel on võimalik maksta

 

 


Facebook LinkedIn Skype