Uue riigikaitseseaduse (kehtib alates 01.01.2016) kohaselt on Eesti riigikaitse eesmärgiks säilitada iseseisvus ja sõltumatus, tema territooriumi jne. jagamatu terviklikkus ja riigi põhiseaduslik kord ning selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alusel ja korras kogu ühiskonda ning riigi vahendeid ja varusid.

Eesti on õigusriik ja ka meie riigikaitse saab ja peab toimima seaduste alusel. Riigikaitse arengukava aastateks 2013 – 2022 kohaselt on analüüsitud lisaks riigikaitse sõjalisele valdkonnale ka teisi laiapindse riigikaitse valdkondi ning ametkondade põhirollid riigikaitselistes küsimustes riigikaitse laia käsitluse kontekstis.

On kindel see, et erinevatel ministeeriumitel ja riigivõimu täidesaatvatel asutustel (näiteks kohus, politsei jne.) on oma spetsiifiline riigikaitseline ülesanne. Tulenevalt nendest põhimõtetest ja eesmärkidest ning arvestades meie julgeoleku ruumis esinevaid ohumärke, on Justiitsministeerium (minister Urmas Reinsalu) 2015. juunis koostanud lähteülesande laiapindse riigikaitse õiguslikuks regulatsiooniks s.h. riigikaitseõiguse korrastamise vajalikud valdkonnad ja ajakava. Lähteülesannet on asutud realiseerima, on moodustatud spetsialistide – ekspertide gruppe ja töökomisjone ning vajalike analüüside järgselt on planeeritud jõuda olemasolevate seadusmuudatuste ja seaduseelnõude esitamisega Riigikogusse 2018 -2019.a.

Kuid kas meil Eestis on võimalik mõne eriti olulist riigikaitselist tähtsust ja seni õiguslikult reguleerimata valdkonna lahendamisega nii kaua oodata, kuni läbitakse vaidlused Riigikogu komisjonides jne. Peaks kasutama kõiki meie võimalikke vahendeid, et olemasolevad kitsaskohad, piisavate seaduste puudumine või ebakonkreetsus või nende kriisi- ja eriolukordadele mittevastavus saaks parimal võimalikul viisil lahendatud. Seejuures on võimalik ka kasutada teiste riikide kogemusi ja neid kohandada Eesti vajadustele.

Eesti Reservohvitseride Kogu juristid on korraldanud rahvusvahelisi konverentse, suunanud meie kõrgkoolide õigusteaduskondade üliõpilasi koostama magistritöid riigikaitse ja rahvusvahelise sõjaõiguse teemadel, s.h. kohtute toimimise erisusele sõjaolukorras.

Rahvusvahelisel konverentsil 29.05.2015 oma ettekandes rõhutas Ukraina Ülemkohtu liige, et paljude ekspertide arvates suurendas sõjakohtute ja prokuratuuri likvideerimine Ukrainas probleeme õigusmõistmises ja sai Ukraina idaosas sõjalise tegevuse tugevaks hooandjaks (vt „Kaitse Kodu” 2015/6, lk.42).

Kahjuks tänane reaalsus Eestis on selline, et meil puudub piisav ja vajalik nõuetele vastav seadusandlik regulatsioon, mis rajaks aluse nn. sõjaaja kohtute toimimiseks ning looks ja kindlustaks rahu ajal vajalikud tingimused, võimalused selliste kohtute tegevuse efektiivseks korraldamiseks ja toimimiseks.

Arvestades Eesti suhteliselt piiratud inim- ja finantsressurssi ei ole kindlasti arukas hakata looma spetsiifilist sõjakohtute süsteemi (vt.”Postimees”28.07.2015). Mõistlik on kasutada Eestile sobivate teiste riikide ( Soome, Ungari j.t. kogemusi ) ning moodustada meie 2 -3 maakohtu juurde erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tegutsevad nn. sõjakohtu osakonnad, kus tegutsevad selle maakohtu kohtunikud, kes on aga saanud rahuajal riigikaitse ja sõjaõiguse täiendkoolituse (vt. ”Kaitse Kodu” 2014/6, 2015/6 ).

Vajalik on rõhutada, et selle aasta juuni lõpus alustavad täiendõpet esmalt Kaitseväe Lahingkoolis ja hiljem KV Ühendatud Õppeasutuses kohtunikud, prokurörid ja advokaadid ning kaitseväe juristid, kokku 20 kursanti, kus koolitus toimub neljas kaks nädalat vältavas juristide sõjaerialasel koolitusel.

Seega on Kaitseministeerium ja Kaitseväe Peastaabi aktiivsel toetusel saanud võimalikuks nn. maakohtute juurde loodavate nn. sõjakohtute osakonna kohtunike jne. ettevalmistus, kuid lähiajal puudub seaduslik baas spetsialiseeritud kohtustruktuuride tegutsemiseks kriisiolukorras, s.o. erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.

Väidetakse, et Eestil on edukalt toimiv kohtusüsteem, on tõepoolest, kuid kahjuks seda siiski üksnes rahuaja tingimustes. Kindlasti ei ole meil sõjaolukorras riigi julgeoleku kindlustamist abistavaks ja tagavaks kolmeastmeline kohtusüsteem (maakohus, ringkonnakohus, riigikohus) ja sõjaolukorraks mittesobivad menetlustähtajad ja otsuste edasikaebamise kord.

Kui sõjalist riigikaitset tagab meie kaitsevägi lahingväljal jne. siis nn. sõjakohtu kohtuniku lahinguväli on sõjakohtu istungi pidamise koht, milleks arvestades sõjaaja tingimusi võib olla lisaks kohtumajale ka väeosa asukoht jne. Seni selleks vajalikud regulatsioonid puuduvad.

Laiapindse riigikaitseõiguse arengukava realiseerimisel oleks ilmselt vajalik ja otstarbekas kiirendatud korras analüüsida kohtute tegevuse regulatsiooni, nende tegevuse eripära arvestamist ja vajaliku seadusandliku aluse loomist efektiivseks tegutsemiseks erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. Kaalumist vajab võimalus, et sellise analüüsi tegemise järgselt otsustataks kohtute tegevust reguleeriva eelnõude esitamine Riigikogule, ootamata ära kõigi riigikaitselist tähtsust omavate seaduseelnõude valmimist. Kõigi kavandavate riigikaitseõiguse seaduseelnõude valmimine on väga mahukas, milliste menetlemine Riigikogus on samuti ajaliselt mahukas ning nn. sõjakohtute küsimuse lahendamise edasilükkamine aastateks on julgeoleku riski omav.

Eesti Põhiseaduse § 148 välistab ka erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajaks erakorraliste kohtute moodustamise, kuid lubab erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks.

Seega analoogselt mõne teise riigi praktikaga (Soome, Ungari) on otstarbekas luua meie olemasoleva kohtusüsteemi alusel seaduses sätestatud korras sõjakohtute struktuurüksus.

Sama põhiseaduse sätte kohaselt Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ning täna kehtivate seaduste kohaselt ka seda erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal.

Kehtivate seaduste kohaselt ka isikute õigusi ja vabadusi saab piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Seega tänapäeval levinud asümmeetrilise sõja pidamise meetodina kasutavad nn. „rohelised mehikesed” saavad kasutada esimese astme kohtute otsuste edasi kaebamist ka Riigikohtusse, kasutades täna sätestatud pikki edasikaebamise tähtaegu jne. Sellise olukorra olemasolu meie seaduste kohaselt võib saada oluliseks takistuseks Eesti julgeoleku tagamisel.

Arvan, et lisaks Justiits- ja Kaitseministeeriumile peaks ka Riigikogu riigikaitsekomisjon lähiajal nendele probleemidele enamat tähelepanu osutama ning vajalikke tegevusi suunama ja abistama.

Kaido Pihlakas

Emeriitadvokaat

Kapten reservis