Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada?

19.07.2017 13:49

Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid) vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast. Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tõusetumisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.

Kaasomandi võib lõpetada selliselt, et kinnisasi müüakse enampakkumisel või kinnisasi tervikuna jäätakse ühele kaasomanikule, kes kohustub omandist ilma jääjale maksma rahalise hüvitise. Üldjuhul soovitakse jätta kinnisasi ühele omanikule olukorras, kus kinnisasja koormav hüpoteek tagab ühe kaasomaniku kohustusi. Selliseid olukordi tuleb ette kooselu korral, kus ühiselt soetatakse kodu ja erinevatel põhjustel võib juhtuda, et laenu saajaks ametlikult on vaid üks elukaaslastest. Samuti on õigustatud kinnisasja jätmine ühele kaasomanikest siis, kui tal on selle kinnisasjaga eriline side või ta soovib muul põhjusel kinnisasja omanikuks kindlasti edasi jääda. Enampakkumisel müük tähendab üldjuhul seda, et kinnisasja omandist jäävad ilma kõik kaasomanikud ja saavad oma osale vastava summa enampakkumisel kujunevast müügihinnast.

Kui kaasomanikud ei saavuta pooli rahuldavat lahendust, võib iga kaasomanik pöörduda erimeelsuse lahendamiseks kohtu poole. Kui üldjuhul on kohtu poole pöördumine on lubatav vaid siis, kui kellegi suhtes on pandud toime õiguste rikkumine, siis kaasomandi lõpetamise nõude esitamiseks ei pea kaasomanikul olema mingit erilist põhjust või õigustust selleks, miks ta soovib kaasomandit lõpetada. Sisuliselt piisab sellest, et üks kaasomanik lihtsalt tahab kaasomandit lõpetada.

Kui enampakkumise korras kaasomandi lõpetamisel ei saa üldjuhul olla takistusi, siis kaasomandi lõpetamine viisil, et teine kaasomanik saab kogu kinnisasja omanikuks ja maksab omandist ilma jääjale hüvitise, on märksa komplitseeritum. Esimene, millega tuleb arvestada, on põhimõte, et kedagi ei saa kohustada kinnisvara omandama. Kui teine kaasomanik ei soovi kogu kinnisasja omanikuks saada, siis kohtu kaudu teda selleks sundida ei saa. Teiseks tuleb sellises olukorras teha kulutusi õiglase hüvitise välja selgitamisele, mis üldjuhul seisneb kinnisasja hindamises kvalifitseeritud kinnisvarahindaja poolt. Spetsialisti hinnangu maksumus sõltub konkreetsest kinnisasjast ja hindaja hinnakirjast, kuid arvestada tuleb üldjuhul vähemalt 300 euro suuruse kuluga. Selline kulu on välditav, kui pooled jõuavad hüvitise suuruse osas üksmeelele ja see on küsimus, mis tasub võimaluse korral enne kohtusse pöördumist omavahel selgeks teha.

Isegi kui hüvitise suurus on selgeks tehtud ja teine kaasomanik soovib kinnisasja ainuomanikuks saada, kuid ta ei ole nõus maksma õiglast hüvitist või ei ole selleks lihtsalt võimeline, siis ei saa kaasomandit lõpetada selliselt, et kinnisasi jäätakse ühele omanikule koos kohustusega maksta omandist loobujale rahaline hüvitis. Sellisel juhul saab kaasomandit lõpetada üldjuhul vaid enampakkumise teel.

Kokkuvõttes on kaasomandi lõpetamise soovi korral esmatähtis püüda leida lahendus kaasomanike vahel ja vormistada see notariaalse kokkuleppega. Kui see on võimatu, siis tasub hoolikalt mõelda, millise nõudega kohtu poole pöörduda. Võimalusi on erinevaid ja vale nõudega kohtu poole pöördumine võib tuua kaasa selle, et hagi jääb rahuldamata ning kõik kohtumenetlusega seotud kulud (ka vastaspoole kulud) jäävad kaotaja kanda. Seega tasub iga kohtusse pöördumine hoolikalt läbi mõelda ning selle otsuse langetamisel arvestada teiste kaasomanike soovide ja võimalustega.

 

Ahti Kuuseväli

Vandeadvokaat


Facebook LinkedIn Skype