Jahimeestes ja maaomanikes vastakaid arvamusi tekitav jahiseaduses sätestatud ulukikahjude hüvitamise küsimus jõudis Riigikohtusse

02.04.2018 14:44

Jahiseaduse (jõustunud 01.06.2013, JahiS) 6. ptk „Uluki tekitatud kahju hüvitamine“ jõudis otsapidi Riigikohtu lauale seoses JahiS § 44 kohaldamisega. Tegemist on sättega, millise kohaselt on kinnisasja omanikul või tema nõusolekul muul isikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas, juhul kui jahipiirkonna kasutajal puudub leping kinnisasja omanikuga kinnisasjal jahipidamiseks.

Riigikohus leidis 14.02.2018 lahendis nr 2-16-13427, et jahiseaduses sätestatud ulukikahjude hüvitamine on kahju hüvitamise erikoosseis. Riigikohus lisab, et sellise kahjunõude eelduseks ei ole jahipiirkonna kasutaja süü ning kahju hüvitise ulatus on piiratud õigusaktidega. Sellise kahjunõude puhul ei ole tegemist seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Riigikohus on seisukohal, et JahiS §-d 43 ja 44 annavad kahjustatud kinnistu omanikule eraõigusliku kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamisel kohalduvad kahju hüvitamise üldsätted (eelkõige VÕS §-d 127, 128, 132, 139, 140).

Vaidlusalune JahiS § 44 sisaldab lõiget 5, mis annab 8 välistust, millistel juhtudel jahipiirkonna kasutaja ei kohustu ulukite tekitatud kahjusid kinnistu omanikule hüvitama. Välistused on järgmised:

1)      maaomanik või tema nõusolekul muu isik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal;
2) põllumajanduskultuuri kasvupindala kahjustatud ala on väiksem kui 100 ruutmeetrit;
3) põllumajanduskultuuri kahjustus üle viie hektari suurusel põllumaal on tekkinud välispiirist esimese kümne meetri ulatuses;
4) uuendataval metsamaal on vähemalt 1500 kahjustamata okaspuud hektari kohta;
5) puistus on esimeses ja teises rindes kokku 1200 kahjustamata okaspuud hektari kohta;
6) maaomanik või tema nõusolekul muu isik ei ole jooksva aasta 1. maiks esitanud jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatist;
7) maaomanik või tema nõusolekul muu isik ei ole rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teatises toodud meetmeid;
8) maaomanik või tema nõusolekul muu isik on takistanud ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas jahipidamist.

Viidatud Riigikohtu lahendi faabula kohaselt tugines jahipiirkonna kasutaja JahiS § 44 lg 5 punkti 8 kohasele välistusele. Jahipiirkonna kasutaja väitis, et kinnistu omanik oli takistanud jahipidamise kinnistul, mistõttu ei kohustu jahipiirkonna kasutaja uluki (metssead) tekitatud kahju hüvitama. JahiS § 44 lg 5 punkti 8 kohase takistusena käsitleti jahipiirkonna kasutaja poolt kinnistul olevat kariloomade karjatamise jaoks mõeldud võrkaeda ja norm alusena tugines keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 32 lg 2 ja JahiS § 25 lg 2.[1] Selle normi loogika kohaselt tuletati jahipidamise takistatus kinnisasja piiratusest (võrkaed) ja tähistatusest kinnisasja omaniku poolt. Riigikohus leidis, et ei saa võrdsustada JahiS § 44 lg 5 punkti 8 ja § 25 lõiget 2 nii, et piiratud või tähistatud kinnisasi tuleks lugeda automaatselt selliseks, millel on jahipidamine takistatud JahiS § 44 lg 5 punkti 8 mõttes ja seega sellisel kinnisasjal oleks ulukikahjustuste hüvitamine välistatud jahipiirkonna kasutaja poolt.

Kuivõrd kinnistu omanik ei olnud jahipiirkonna kasutajal keelanud kirjalikult jahipidamist kinnistutel ning väitis, et oli andnud õiguse jahipidamiseks ka tarastatud kinnistutel, siis leidis Riigikohus, et madalama astme kohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada kinnisasja omaniku nõusolek tarastatud kinnistutel jahipidamiseks.

Kokkuvõtvalt järeldub eeltoodust, et jahiseaduses sätestatud ulukikahjude hüvitamise reeglistik jahipiirkonna kasutaja poolt põhjustab vaidluseid maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vahel. Kohtuvaidluste tekkimist ulukikahjude hüvitamise osas ennustati ette juba uue jahiseaduse vastu võtmisel. Kuna ulukikahju hüvitamise välistustest sai tõlgenduse alles üks välistus kaheksast võimalikust, siis on oodata, et peagi satub Riigikohtu lauale ka mõni ülejäänud seitsmest välistusest JahiS § 44 lõikes 5, millisele Riigikohus peab omapoolse õigusliku hinnangu andma.

 

Teet Lehiste

Advokaat



[1] KeÜS § 32 lg 2 sõnastus: „Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest.“

JahiS § 25 lg 2 sõnastus: „Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui200 meetrikaugusel hoonest.“


Facebook LinkedIn Skype